Ongi aeg teha eelmise aasta plaatide paremusjärjestus. See on ikka hullult raske ülesanne ja lõpp-kokkuvõte sai ka enam-vähem selline seetõttu, kuna hetketuju oli selline. Siiski plaadid, mis on Top 10's oleks seal ka teistel päevadel. Tabeli teinepool oleks ilmselt teisel ajal natuke muutuvam. Kokku siis 20 parimat välismaist tagantpoolt ettepoole oleks:

20. Glasvegas "Glasvegas" - üks huvitav bänd, kes viimasel ajal päris palju laineid lööb. Neil on maru hea muusikaline pool, seega oleks nad minu tabelis mitmeid kohti kõrgemal, kui see oleks instrumentaalplaat. Kahjuks ta seda ei ole, aga vaatata sellele on tegemist kõva tulemusega. Antud juhul on tegemist Glasgow bändi debüütplaadiga.

19. Portishead "Third" - plaat, mis minu puhul tahab veel tugevat sissesöömist. Üldmulje on suhteliselt masendavat laadi, aga hea. Isegi väga, sest mulle avaldas juba esimese kuulamiskorraga muljet. Kahjuks olen viimasel ajal sellises meeleolus, et hetkel ei suuda kuidagi seda süvenenult kuulata. Niipalju on ka selge, et Dummy meeldis ikka rohkem.

18. The Raconteurs "Consolers Of The Lonely" - tundub natuke leierdatud teema olevat, et Jack White iga aasta minu parimates eksisteerib. Tüüp on lihtsalt nii produktiivne. Antud plaat pole debüüdiga võrreldes meeldejäävate hittlugude suhtes eriline konkurent, samas on kogu plaadi tervik ühtlasem, parem ja terviklikum.

17. Duffy "Rockferry" - natuke popmuusikat kah. Noh lood nagu Mercy ja Warwick Avenue pole tohutule leirdamisele siiani üle visanud ja Duffy hääl on jätkuvalt võluv. Väga kõva debüüt. Edukas pealegi.

16. Cat Power "Jukebox" - tegemist on teise Cat Poweri kaveriteplaadiga. Võrreldes esimesega on see kõvasti arenenum. Seda nii vokaalses, kui ka produktsiooni mõttes. Au ja kiitus jälle selle eest, et ta ei laula kunagi laule maha, vaid teeb need täielikult enda omaks ja paljusid ei tunneks äragi, kui just nime ja sõnu ei näe.

15. My Morning Jacket "Evil Urges" - Kentucky bändi viies album jätkab sealt kus ma ootasin. Juurde on tulnud Prince'ilikku kõla ja jätkuvalt on see üks oodatumaid kontsertbände minu soovilistis. Kuigi eelmine plaat Z oli esmastel kuulamistel paremini meeles, on ka see album aina rohkem end minu jaoks lahti teinud ja kindlasti teeb seda veel.

14. Sigur Ros "Með Suð Í Eyrum Við Spilum Endalaust" - tegu on vaieldamatult Sigur Ros'i kõige positiivsema plaadiga. Peale selle on see esimene, kus on ingliskeelne lugu peal ja pidavat olema ka esimene, mida lindistati väljaspool kodumaad. Kokkuvõttes on album hea, kaasahaarav, samas sügav, müstiline ja mõistmatu nagu nende varasem looming. Gobbledigook on vaieldamatult üks selle aasta mõnusamaid peolugusid, mida selliselt bändilt poleks iialgi oodanud. Positiivses mõttes.

13. TV On The Radio "Dear Science" - selleaastane kriitikute lemmik. Peale selle paljude teiste oma samuti. Mina siiski ootasin natuke rohkemat, kuna eelmine plaat oli parem. Siiski-siiski on tegemist kindlasti ühe selle aastase parema plaadiga. Aga David Sitek'i töö meeldib ühes teises projektis sel aastal rohkem. Seetõttu asub see ka tabelis eespool.

12. Santogold "Santogold" - Santogold asendab seekord räpparite ridasid, mida eelmine aasta väga edukalt tegi M.I.A. Mingis mõttes on nad sarnased, samas muusikaliselt ikkagi erinevad. Santogold oli ka üks sel aastal väga haibitud asju. Praegu on südamest kahju, et ta soojendas suvel Euroopas Björki, aga kontsert kus mina viibisin, teda ei olnud. Ma millegipärast arvan, et teda ootab veel laialdasem tuntus alanud aastal. Tegu on järjekordselt debüütplaadiga.

11. Ratatat "LP3" - tegu siis elektroonikarocki viljelejate kolmanda stuudioalbumiga (kui ei arvesta erinevaid remixplaate). Ka antud plaadil on mitmeid kõvasi hullutajaid. Üks on räigelt snitti võtnud X-files'i teemaloost pealegi. Samas siiski olid kaks esimest veel kõvamad plaadid. Siiski sooviks, et keegi nad jätkuvalt Eestisse tagasi tooks, sest kontserdil mängiks nad raudselt ka selle plaadi mitme koha võrra kõrgemale.

10. Black Mountain "In The Future" - Kanada bänd jätkab sealt kus eelmine pooleli jäi. Kergelt proge ja hevirocki mõjutustega plaat on ühtlaselt tugev ja sama nakkav kui nende debüütplaat paar aastat tagasi. Siinkohal jällegi soovitus, et aja üleliigsed kodanikud eemale ja kuula kõvasti.

9. Fleet Foxes "Fleet Foxes" - järjekordne debüütplaat tabelis. Tegu on vaieldamatult selle aastase suure lemmikuga, mis kajastub ka igasugustes aasta plaatide tabelites. Tegu siis sellise folgilaadse asjaga ja siin plaadil on mitmeid lugusid, mis on lihtsalt kuratlikult head.

8. Bon Iver "For Emma, Forever Ago" - jätkame taas debüütplaatide lainel. Bon Iver teeb ka indiefolki, samas võrreldes teiste kidratinistajatega on tal palju huvitavam hääl. Pealegi on jaanuari teisel poolel ilmumas uus nelja looga EP. Tõsiselt hea plaat.

7. Son Lux "At War With Walls And Mazes" - debüütplaat jällegi. See on ka üks väheseid plaate, mis eelmine aasta blogis oma teema sai. Eks ma seal rääksingi kõik ära. Asub see SIIN.

6. MGMT "Oracular Spectacular" - debüüt taas. See plaat jõudis minu kõrvu alles väga hiljuti. Kuskil novembri lõpus (kui aus olla, siis see oli esimene plaat, mis ma 2009. aastal ostsin, koos ühe teise kodumaise plaadiga). Mul oli esialgu nende suhtes jube suur eelarvamus. Seda süvendas veel mingi video, mida ma kunagi MTV2'e pealt nägin ja mulle toonana üldse ei meeldinud. Plaati kuulates sain aru, miks neid nii palju kiidetud on. Muusikaliselt natuke ühte auku Klaxonsiga, aga nende plaat on parem. Lugu Kids on vaieldamutu viimase aja kuulatuim lugu mul (eriti kui ma autoga sõidan).

5. Scarlett Johansson "Anywhere I Lay My Head" - taaskord paljuräägitud debüütplaat Tom Waitsi lugudega. Sarnaselt eelmisega oli see suurima eelarvamusega plaat terve eelmise aasta jooksul. Ma arvan, et ma pole selles suhtes üldse ainuke. Peale seda suurt kurvastust, et ta abiellus mingi täieliku molu näitlejaga, kes mängib ainult mingites tiinikomöödiates ja sarjades, oli ka plaadi kohta käivad kõlakad õudsad. Esiteks pole ju võimalik Tom Waitsi lugusid laulda ilma Waitsi endata. Aga tuleb välja, et on küll ja siinkohal on ilmselt kõige suuremad tänusõnad vaja öelda TV On The Radio mehele Sitekile. Plaat on väga omapärane, tuttav ja samas väga võõras ning vägagi huvitav. Minu silmis Scarlett'i aktsiad kohe kõvasti tõusid (isegi peale abiellumist). Sel neiul on annet. Õnneks ei saa see plaat kunagi raadiotes populaarseks, seega ei suuda seda miski ära leierdada.

4. Ida Maria "Fortress Round My Heart" - debüüt taas. Norra neiu rokib hästi. USA's antud plaat ilmub alles selle aasta esimesel poolel. Plaadil on pooled lood pärlid, millest paar on sündinud klassikuks. Vihjeks: Oh My God, Stella, I Like You So Much Better When You're Naked.

3. Hercules And Love Affair "Hercules And Love Affair" - järjekordne debüütplaat. Aasta parim tantsuplaat. Plaat, mis näitab Antony't teisest küljest. Plaat, mis kõlab tervenisti hästi ja plaat, mis sisaldab üht 2008. aasta parimat lugu. Mida rohkem mul ikka lisada?

2. Lykke Li "Youth Novels" - rootslasest kaunitari debüütplaat. Neiu tählend on kõva nii siinpool kui ka sealpool ookeanit. Vaieldamatult üks selleaastaseid kõige huvitavamaid ja omapärasemaid lauljatare. Plaadil on taaskord mitu möödunud aasta parimat lugu. Eelmise aasta parim Rootsi album ja see on suur kompliment mehelt, kes armastab Rootsi muusikat (taaskord kui mitte arvestada ABBAt).

1. She & Him "Volume One" - siin ta ongi. Ka see on antud koosluse debüütplaat. Bänd koosneb siis M. Ward'ist, kes lähiajal peaks välja andma ka oma järjekordse sooloplaadi ja kes möödunud aastal lisaks ka koos Jim James ja Conor Oberstiga ühist bändi tegi. Bändi teise ehk laulja poole moodustab imakaunis, kuid mitte eriti hea näitlejanna Zooey Deschanel. Ma olin juba leppinud, et Scarlett abiellus, aga kui ma 31. detsembril lugesin, et Zooey kihlus jõulude ajal Death Cab For Cutie bändiliidriga, siis see pani küll aastale kauni punkti. Noh, et ei võta uude aastasse täitumatuid soove kaasa. Antud plaat on siis selline folgi ja kantrisugemetega. Väga kaunis, nakkav ja Zooey laulab sõna otseses mõttes kui linnuke, kellel on juhtumisi maailma ilusaimad hirvesilmad. Antud plaat on isegi väga hea siis, kui pilti juures ei ole. Ma tean isegi poolte lugude sõnu peast.

Aga siinkohal vääriks märkimist veel järgmised nimed suvalises, kes tabelisse kahjuks ei pääsenud: Emiliana Torrini, The Kills, The Tings Tings, Tracy Chapman, Nick Cave & The Bad Seeds, Beck, Mogwai, Elbow, David Byrne & Brian Eno, Crystal Castles, jne. Huvitaval kombel on tabelist 20'st 12 debüütplaadid, mistõttu võib järeldada, et tegu oli väga hea uute bändide aastaga või on see tõdemus, et vanad tegijad ei suuda enam nii hästi üllatada ja millegagi meelde jääda. Ilmselt on terake tõde mõlemas mõttes.

Kodumaistest ma edetabelit ei tee, aga väga meeldisid järgmised asjad:
Maikameikers - 8Hz
Vaiko Eplik ja Eliit - Kosmoseodüsseia
Eva Mitreikina - Eva Mitreikine
Pia Fraus - After Summer
Stella - Love You Boy
HU? - Film
Leslie Da Bass - Nights By Open Windows


Enne kui möödunud aastale veel lõpulikult nägemist ütlen, soovin teha veel ühe teema eelmise aasta parimate lugude kohta. Seniks aga võitja auks: