Vahepeal on möödunud päris palju päevi ja ka sündmusi. Eesti ajaveebi konkursi muusikablogide parimaks valiti VonBI blog. Üllatuseks oli ka seesama blog kolme parema hulka valitud. Aga jah, VonBi oli selle kuhjaga ära teeninud. Tema blog on ka üks minu lemmikuid, koos mõne teisega. Igatahes õnnitlused talle.

Siis neljapäeval oli Linnahallis valitud seltskonnale The Cardigans. Pidavat olema superkontsert. Mu vanemad olid valitud seltskonnas ja nad jäid väga rahule, eriti ema. See on kõva sõna, kui võtta arvesse see, et ta oli enne kontserti vast kahte-kolme lugu ainult kuulnud. Mul on millegipärast tunne, et mu paar Cardigans'i plaati kaovad nüüd mõneks ajaks tema valdusesse. Ennast võib lohutada sellega, et Metallica pilet on olemas ja suure tõenäosusega tekib ka James Brown'i oma, kui need müüki tulevad. Brown'i tahaks isegi kordades rohkem kui Metallica't. Esiteks seepärast, et ta on legend, Metallica't olen juba näinud ka ja kolmandaks Brown'i muusika on südamelähedasem, kui Metallica oma. Siiski suured ootused on mõlematest. Metallica eelmine kontsert oli isegi väga hea. The Rolling Stones'ile jäid küll alla, aga muidu täitsa super. See 70 tuhat inimest on ka päris hirmutav number.

Mõned päevad tagasi selgus, et selline tegelane nagu Feist järgib Bloc Party, Maxima Park'i, Beck'i ja mitmete teiste head eeskuju ja laseb aprillis välja albumi nimega Open Season. See pole uus stuudioalbum, vaid see sisaldab tema Let It Die plaadi mix'e ja remix'e, varem avaldamata lugusi ja kontsertsalvestusi. Tasub oodata, eriti kui võtta arvesse, et tema 2004. aastal ilmunud Let It Die on siiani väga tihe külaline minu CD mängijas. Üks väike stiilinäide ka uuelt albumilt:
Mushaboom (Postal Service Remix)

USA's lõppes äsja ka iga indie-muusikasõbra märg unenägu nimega SXSW. Tegu siis muusikafestivaliga, mis sel aastal pidas oma 20ndat sünnipäeva. Festivaliks on seda isegi mage kutsuda, sest vähem kui nädalaga astus üles üle 1400 erineva artisti. Nende seas päris tundmatuid ja ka vägagi kõvasid tegijaid. Nojah, Eestis on festivaliks juba selline üritus, kus erinevaid artiste/bände on kolm. See 1400 on väga hoomamatu number igatahes.

Lõpetuseks seda, et selle lingi eest on Bloc Party sõbrad ilmselt mulle ele lõpuni tänulikud ja mõni äkki isegi oma testamendis mind meeles peab. See on kõigile neile, kellele Silent Alarm'i Remix albumist veel väheks jääb.