Rootsi on üks tore riik. Esiteks ta on lähedal, teiseks pidavat hästi ilus olema, naljaka keele, kuningapere ja hea muusika pärast. Viimasest jätaks välja ABBA, kes on minu arvates üks muusikaajaloo ilgemaid bände. Ma ei tea miks, aga nad kohe kuidagi ei meeldi mulle. Sellele vaatamata on seal palju muud head. Alsutades siis kasvõit The Cardigans'i (ja Nina Persson'i sooloprojekti A Camp'iga - muuseas on ta üks ilusamaid ja armsamaid naislauljaid siin planeedil, või mis?) ja lõpetades siis siin juba pikemalt mainitud Jose Gonzalez'i ja The Knife'ini välja. Seekord tooks ettee mõned vähemtuntud bändid, millel aga suur potensiaal:

1. Hellsongs - bänd, kes esitab akustiliselt ja rahulikus võtmes klassikalisi hevi- ja raskema rocki klassikuid. Laulja oleks nagu Björk (hääle järgi). Pakkuda oleks neli lugu:
Breaking The Law (Judas Priest)
Run To The Hills (Iron Maiden)
I Wanna Be Somebody (W.A.S.P.)
I Wanna Go Home (Headquake)

2. Billie The Vision & The Dsncers - ka üks lõbus Rootsi bänd. Viljelevad akustilisemat poprocki. Senini väljastanud kaks albumit. Viimane räägib kellestki Pablost. Hästi tore bänd, sest mõlemad albumid ja singel (või singlid) on vabalt tervenisti alla laetavad nende kodulehelt ehk siit

3. Suburban Kids With Biblical Names - kahe Rootsi noormehe duo. Bänd alustas 2003. aasta detsembris ja 2004. aastal lükkasid nad oma kaks lugu netis üles ja need leidsid koheselt väga head vastuvõttu. Koheselt saadi leping ka Labradori plaadilabeliga ja hetkel ei möödu Rootsis vist ühtegi popmuusikafestivali, kus nad ei esineks. Praeguseks on nad välja andnud ainult ühe EP. Pakkuda oleks kolm lugu:
Love Will
Rent A Wreck
Trumpets And Violins

4. Sambassadeur - Göteburgi neljaliikmeline grupeering. Kuulub samuti Labradori labeli alla. Eelmine aasta anti välja väga hea bändinimeline debüütalbum. Viljelevat akustilisemat indiepoppi. Välja pakkuda oleks kaks lugu (mõlemad debüütalbumilt):
Between The Lines
Whatever Season

5. Irene - järjekordne Labrador'i punt. Samuti indiepop, aga oma muusikas panevad nad suurt rõhku ka käteplaksudele, puhkpillidele ja muudele imelikele asjadele. Kolme looga kostitaks kah:
Baby I Love Your Way
Stardust
The Game

6. Stina Nordenstam - tema karjäär algas juba tegelikult 13 aastat tagasi debüüt oli 1991. aastal), aga ilmselt pole ta maailmas ikkagi tuntud, pigem kodumaal Rootsis. Kuigi ta on olnud näiteks Romeo + Juliet'i filmisoundtrackil. Tema muusika on selline klassikamõjutustega trip-hop või mingi unelevam jazzivorm. Häälelt nagu ikka on sarnasusi nii Björk'iga, aga isegi rohkem Emiliana Torrini'ga, kes tõele au andes on ka väga Björk'iliku häälega.
Get On With Your Life
The Morning Belongs To The Night

7. The Concretes - ka päris vana bänd juba. Umbes kümme aastat. Bänd alustas kolmeliikmelisena (kõik naised), siis praeguseks on seal liikmeid juba 8. Uute liikmetega lisandus ka palju uusi instrumente ning kõla on nüüd neil juba selline orkestrilik ja ka elektroonsem. Hiljaaegu hakati alles USA's läbi murdma ja 2005. aastal nende albumiga see ka õnnestus.
Miss You (The Rolling Stones'i cover)
Forces

Ma seekord lõpetan, aga paljud-paljud jäid veel üles lugemata. Üleüldse on Rootsi muusikaga tutvumiseks olemas ka üks võrratu blog: Swedeplease.