Ma eriti palju ei tahaks seda teemat puudutada, aga natuke ikka. Tunne on umbes selline nagu üks isa sõber armastab rääkida. Nimelt käis ta kunagi kuskil Põlva lauluväljakul vaatamas ühte suvetuuri ja tema kui väga muusikakauge inimene läks sinna ainut ühe asja pärast. Selleks oli Peeter Volkonski ehk õigemini bänd Propeller (kuigi mulle nad ka päris meeldivad). Ühesõnaga oli mingi suvetuur, kus enne laulisid umbes Code One, Kalle & Astra ja Mart Rannamäe ja siis korraga koperdas valges ülikonnas Volkonski karkudega lavale ja ütles kuldsed sõnad: "Peale kaht tundi täielikku paska, tuleme lavale meie, ansambel Propeller, üleni valges". Jutuga tahtsin tegelikult jõuda Eurovisioonile. Mina kui muusikas enda arvates natuke laiema silmaringiga inimene üritan ikkagi natuke maailmas toimuvat kõrva taha panna ja siis vahel jälgin igasuguseid totruseid. Eurovisioon on selles mõttes tore üritus, et praktiliselt iga aasta seal üks pärl ära tuleb. Eelmisel aastal oli neid koguni kaks. Esimene oli Ungari:



Ja teine oli loomulikult Prantsusmaa:



Siis tuleb paar aastat tühjust, aga aastat 2003 mäletame eelkõige seetõttu, et siis oli meil endil läbi aegade parim eurolugu. Aga tänu sellele loole on see mees praegu mõnede jaoks riigi suurim vaenlane. Paljude jaoks on ta isegi süüdi veel praeguste eurolugude kehvade kohtade pärast. Mõne jaoks on ta kindlasti veel süüdi nii konnasilmade, kõõma ja sellepärast, et naabrimehel on kobedam naine kui enda oma. Aga mis me ikka keerutame, tegu siis kodumaise suurima muusikatalendiga.



Siis on jälle tükk maad tühjust. Aga siis tuli läbi aegade parim eruolugu üleüldse.



Tegelikult ma polegi selles Euroteemas väga pädev. Sest eriti muud ei meenugi. Peale ühe, mida ma tean tänu isalt saadud vanade vinüülide mäletan. Selleks oli:



Ja olengi jõudnud sellesse aastasse. Noh pole vist vaja mainida, et ka sel aastal rokib Prantsusmaa. Uskumatu, et selline indiemees üldse neid esindama sai ja seda enam, et ta ingliskeeles laulab. Igatahes selle loo väga wesandersonlik video on siin:



Ja kui aus olla, siis oli lisaks Prantsusmaale ka sel aastal üks ääretult tore pärl, mis kohe silma ja meelde jäi. Kuigi see on mingis kohalikus keeles. Aga väga tasemel värk. Mulle see meeslaulja meenutab natuke ulakat ja lõbusamat Jack White'i ja naine jällegi meenutab Arcade Fire Regine'i. Ehk siis Bosnia & Hetsegoviina. Oh, see refrään on tohutult nakkav.