Juttu ei tule ninast vaid Nina'st. Üldiselt on muusikamaailmas kaks Nina't keda ma tohutult austan ja kelle looming mulle väga sümpatiseerib. Esimene on Nina Simone. Teine on Nina Persson, kes on rohkemini tuntud kui The Cardigansi laulja. Seekord räägingi pikemalt viimasest. Peale hea lauluhääle omab ta ka väga minu maitsele peale minevat välimust. Kahjuks pole ta vaba, sest ta on juba mõnda aega abielus ameeriklasest helilooja ja muusiku Nathan Larsoniga (kuram, ma nime järgi oleks pakkunud raudselt rootslast), kellega on ta ka mitmeid muusikaalaseid koostööprojekte teinud (peamiselt filmidele). Muidugi ei maksa unustada, et Nina sooloprojekt nimega A Camp peaks selle aasta hilisuvel saama debüütalbumi kõrvale lisa. Tegelikult ma tahtsin rohkem postituse teha, et jagada mõnda videot. Lõpetuseks veel niipalju, et varsti teen mõne plaadiarvustuse ka, sest ma tõesti enam ei mäleta, et kuna viimati seda tegin. Lisaks on paar plaati kuulamist ootamas.

Esimene video on kontsersalvestus, kus Nina koos bändiga The Soundtrack Of Our Lives teeb kaverit Led Zeppelin'i loost Whole Lotta Love. Tähelepanelik silm näeb esireas istumas ka härrat Page'i ja Plant'i. Mina jääks nende asemel väga rahule.



Järgmine on Nina ja Nathan'i koostöövili laul nimega The Bluest Eyes In Texas, mis on oscarifilmi Boys Don't Cry teemalugu. Samas see lugu ilmus juba A Camp'i sooloalbumil. Superkena popballaad.



Järgnevas videos kaverdavad Nina ja Nathan R.E.M.'i klassikat Losing My Religion.



Ja veel üks kaver nende kahe poolt. Seekord saab hea tõlgenduse The White Stripes'i Dead Leaves And The Dirty Ground.



Nina on koostööd teinud ka bändiga Sparklehorse, kelle juhtfiguur Mark Linkous on ühtlasi ka A Camp'i muusika produtsent. Siin siis nende ühistöö vili lugu nimega Gold Day.



Siin üks lahe video, kus Dave Cloud & The Gospel Of Power koos Nina'ga laulavad Wilson Pickett'i lugu Land Of A Thousand Dances. Üsna omapärane versioon igatahes.



Kunagi keegi ühes kommentaaris pani ka selle video mulle kõrva taha. Siit tuleb Juli & The Monoliths ehk taakord Nina, Nathan ja bänd. Seekord kannab lugu nimi Itämaista Rakkautta. Jejeh, see on soomekeelne.



Ja lõpetuseks üks The Cardigans ehk Hanging Around.



Ma ei hakanud mainima koostöid Tom Jones'i, Manic Street Preachers'i ja teistega. Aga loodame, et keegi nad ka lõpuks ametlikult Eestisse tooks, mitte jälle erapidudele, kus nad vähemalt kaks korda käinud on. Nad on lihtsalt liiga head, et ainult Sõõrumaale laulda.