Eile õhtul esines siis Eestimaa pinnal tuntud Rootsi muusik Jose Gonzalez. Võrreldes augustis nähtud New Yorgi kontsertiga (pilt on seal tehtud) oli mitmeid erinevusi. Esiteks oli seekord päris hea soojendaja Death Vessel. See oli siis selline pikajuukseline ja indiaanivälimusega noormees New Yorgist. Võrreldes NY kontserdiga oli see soojendaja ikka tase, sest suurlinnas oli soojendaja kohutav. Teine erinevus oli selles, et siin oli rahvast rohkem, seega polnud see üritus enam nii intiimne. Kolmas see, et tal oli ka bänd, mis andis ta lugudele päris palju funki juurde. Samas ta sooloesinemine oli samuti väga meeldiv. Neljas erinevus oli taustavisuaalides, mida tal NY ei olnud. Ja viimane on see, et ta tegi Tallinnas palju pikema ja julgema show. Jah, just julgust on mehel juurde tulnud, sest siin ta isegi suhtles rahvaga, NY's suurt eriti midagi ei teinud. Naeratas häbelikult ainult. Eestis sai ta tugevama aplausi samuti. Ja kitarr püsis ka paremini hääles.

Sellest tuleb välja, et Eesti kontsert oli igat pidi parem ja oli kah. Ainult NY miljöö oli parem. Asukoht oli super, mere ääres tsirkusetelgis, mille ees olid mõnus ja mugav välibaar koos põlevate küünaldega, vaatega tuledes Manhattanile ja eelkõige Brooklyn'i sillale. Eestis oli küll rahvast rohkelt, aga samas oli piisavalt ruumi ja isegi minu juures oli üllatavalt kombel õhku ja oli tunda ka ventilatsioonituuli.

Kõige suurem üllatus oligi bänd. See naine (Yukimi Nagano, tuntud kui varasem Koop'i laulja ja hetkel tegev sellises bändis nagu Little Dragon) ja mees (Erik Bodin, samuti Little Dragon'ist) andsid palju juurde. Seetõttu oli see kontsert palju kaasahaaravam ja tempokam. Ma millegipärast uskusin, et ta on nii-öelda soolomees. Ta mängis vist peaaegu kogu oma loomingu ette, mis oli eriti tore ja eestikeeles tänamisega polnud ta samuti kitsi. Kui aus olla, siis ei oskagi millegi kallal vinguda ja ega ei tahagi. Igatahes suur tänu korraldajatele. Ma loodan, et Jose pöördub peale tuuri taas salvestama, eriti ootaks esimest plaati tema bändilt Junip, mille EP on mul suhteliselt ribadeks juba kuulatud.

Lõpetuseks ka üks video kuulsast prantslaste muusikablogist La Blogotheque. Looks on How Low ja seal teeb kaasa ka see naine, kes Eestis oli: