Björk ei vaja ilmselt suuremat tutvustust. Kõik nagunii teavad, et ta on imelaps Islandilt, kes on ilmselt kujundanud paljuski Põhjamaade muusikakultuuri. Tema isiksus on muidugi selline, et kas ta meeldib või ei meeldi kohe üldsegi mitte, selliseid vahepealseid etappe eriti tema puhul ei kohta. Kindel on see, et tegemist on väga usina ja tööka naisterahvaga, kes pidevalt otsib uusi helisi ja väljundeid (täielik melomaanide unelm). Muusikalises mõttes on tegemist perfektsionistiga, kes nõuab täiuslikku pühendumist nii endalt kui ka ilmselt kõigilt nendelt kellega ta koostööd teeb. Vaatamata oma kreisidele riietustele ja uskumatult ulmelisele make-upile, näeb ta siiski väga armas ja selline kergelt koolitüdruku moodi välja, kuigi ta on juba 41. aastat vana.

Volta on tema kuues täispikk stuudioalbum. Pean silmas rahvusvaheline. Varasemaid soolokaid ja plaate oma bändidega on ta teinud tohutult palju, nii oma kodumaal kui ka mujal maailmas. Tegelikult on Volta mingis mõttes samm tagasi tema esimestele rahvusvahelistele sooloalbumite juurde (Debut, Post, jne.), sest vahepeal ta kiskus juba tibake liiga ambientseks ära. Volta on seega samm tagasi sellisele natuke popilikumale ja tantsu-elektroonilise muusika poole. Muidugi ei tee ta seda üksi, sest selja taga seisavad tal väga andekad ja toredad kaaslased, alates minu ühe lemmiku Antony Hegarty'iga ja lõpetades Timbaland'iga välja. Lisaks aitavad tal müra teha Kongo Demokraatiliku Vabariigi parim Bazombo Trance muusika bänd nimega Konono No.1 (väga tobe otsetõlge Wikipediast). Kokkuvõttes on Volta kõla albumi nime vääriline (Alessandro Volta on kui tuntud maailma esimese elektrilise patarei/aku looja). See on selline särtsuv, vahest ragisev ja selle tempo kisub ka plusspoolelt miinuspoolele ja tagasi. Sekka mõni ilus ballaad ja mõni tümpsukam tantsulugu. Paljude lugude poolel aitab paremat saundi luua ka Eestimaiste juurtega noormees, kes meie maal (ja ilmselt mujalgi) on tuntud pigem Arvo Pärdi pojana. Tema nimi on Michael Pärt ja tema muusika ja meediastuudio asub Reykjavikis ja peamiselt ta teebki muusikat ja filmimuusikat ja ta on aidanud teha ka viimast The Arcade Fire'i albumit ja teeb ka filmimuusikat ühele uuele Francis Ford Coppola filmile Youth Without Youth. Muidugi ei maksa mainidagi, et Björk ise on ju väga suur Arvo Pärdi austaja, kuigi netis Arvo ja Michael'i vahelist seost ja sugulussidet praktiliselt polegi mainitud.

Volta on kindlasti üks selle aasta võimsamaid plaate. Suhteliselt unikaalse saundiga, aga samas nii äratuntavalt Björk. Samuti peale kümneid kuulamisi pole see plaat end veel minu jaoks täielikult avanud ja ilmselt see ei juhtu ka nii pea. Mulle meeldib muusika, milles on isegi peale sadu kuulamisi alles veel salapära ja natuke arusaamatust. Seekord julgen öelda ka plaadi ilusaima loo. Selleks on The Dull Flame Of Desire, mida Björk esitab koos Antony'ga. Laulu sõnad on tegelikult tõlgitud venekeelsest Fjodor Tjutchev'i poeemist, mis ilmselt sai maailmas tuntumaks Andrei Tarkovski filmist Stalker.

Ametlik koduleht
YouTube'is olevad Volta Podcastid
Björk'i live (19.05.2007, Shoreline Amphitheatre, 20 lugu) (via Waves And Wires)
Wanderlust (mp3) (via The Pop View)

Video: Earth Intruders