Eile parasjagu, kui tööl olin lonksamas esimest suurt sõõmu oma viljalihaga apelsinimahlast, keerasin ma ka Postimehe lehte. Oh üllatust, sest peale keeret oli kirjas, et Animal Collective tuleb Eestisse. Palju ei jäänud puudu, et suutäis mahla oleks ajalehe teinud teistele lugematuks. Nii head uudist polegi ammu olnud. Täna sai kibekiirelt pilet ka ära hangitud.

Neile, kes veel ei tea, siis 4. juuli Lillepaviljonis (vist bänd alustab kell 21.00). Minu suhted AC'ga on soojad, aga ma eriti palju pole jõudnud nende muusikasse süveneda. Hiljaaegu sai alles Feels'iga põhjalikumalt tutvutud ja vanematega veel pole jõudnud. Selline hiline ärkamine on muidugi süüdi ka selles, et Feels ei sattunud mu eelmise aasta parimate albumite listi, kuhu ta oleks võinud kuuluda kindlasti. Kas just 10 parema hulka, aga 20 hulka kindlasti. EP'de arvestus ma ei teinud, aga nendne Prospect Hummer'i EP koostöös Vashti Bunyan'iga oleks nad kindlustanud endale kindla teise koha, kohea peale Iron & Wine ja Calexico ühist In The Reins'i EP'd. Njah, Eesti kontserditase kasvab vaikselt. Franz jäi küll ära, aga The White Stripes oli ilmselt parim kontsert mida ma Maarjamaa pinnal näinud/kuulnud olen. Võiks selliseid eredaid indie- ja modernrock'i tähti ikka rohkem kui paar korda aastas siia sattuda. Kui vaadata lähiriike, siis eelkõige Skandinaaviariikidesse satuvad nad päris tihti, viga siis vahepeal Eestist ka läbi hüpata. Eelkõige just näiteks Rootsis ja ka Taanis. Ka Soome satuvad vahel ikka päris võimsad esinejad ning lisaks on soomlased tohutu hea kontsertpublik. Vähemalt mu seniste kogemuste põhjal julgen seda väita (elavad kaasa, samas on viisakad, heatujulised ja üleüldse sõbralikud).

Igatahes kõik huvitatud, kähku pileteid ostma, sest neid pidavat müüki tulema ainult 800.

Ja uus tore konkurent on ka taas mul juures. Kodanik Mihkel, kelle fotoblog on üks mu lemmikuid ja kelle tavablog mulle samuti meeldis (nüüd on vist see lõpetatud) on valmis saanud sellise muusikablogi. Pearõhk on küll sellisel muusikal, mida mina eriti ei kuula, aga lugeda on samas huvitav ja hariv. Lisaks ma ei valeta, kui ütlen, et see on üks Eesti ilusaim muusikablog.