Järg on jõudnud ajakirja Mojo aasta parimate plaatideni. Kuna see on ka üks minu lemmikajakirju, siis kajastan meeleldi nende edetabeli ära. Sulgudesse lisan mõningad oma arvamused). Niipalju veel, et raadioga on esialgu väike jama, kuna on probleeme tulemüüriga, aga ma töötan selle kallal. Kunagi võiks teha siis näiteks kasvõi sellesama Mojo edetabeli põhjal mingi ülekande, raadio vahendusel. Igast plaadist üks lugu (kõlab küll liiga utoopiliselt).

Mojo's Albums of the Year

1. Antony and the Johnsons - I Am A Bird Now (minu kommentaarid on siin üleliigsed, kuna sellest liiga palju juttu juba tehtud)
2. Arcade Fire - Funeral (sama siin, kuigi tegu on 2004. aasta plaadiga, aga ka minu ellu tulid nad sel aastal)
3. Kate Bush - Aerial (paljukiidetud comeback album, mille paari kuuldud loo kohta julgen öelda, et seda plaati sooviks isegi omada)
4. Bruce Springsteen - Devils & Dust (mul kokkupuuted puuduvad, aga mu isa autos on see plaat tema jutu järgi selle aasta üks mängitumaid. Peaks vist isa autoga rohkem sõitma hakkama)
5. My Morning Jacket - Z (veel üks selline vanakoolirockilikum album. Mulle täitsa istub)
6. Ry Cooder - Chavez Ravine (vot, seda pole veel üldse kuulnud)
7. The Magic Numbers - The Magic Numbers (üks selleaasta parimaid popmuusikaalbumeid. Suvine, meloodiline ja väga positiivne)
8. Malcolm Middleton - Into the Woods (pole kuulnud)
9. Amadou & Mairam - Dimanche A Bamako (sama siin)
10. Richard Hawley - Coles Corner (ja sama ka siin)
11. Franz Ferdinand - You Could Have It So Much Better (ka päris tore album, aga nende debüüt on tunduvalt parem)
12. Sleater-Kinney - The Woods (kõige parem naisbändi plaat. Vihane ja rockiv, enne ei teadnud neist midagi, nüüd väga meeldivad, eesotsas selle albumiga)
13. Bright Eyes - I'm Wide Awake, It's Morning (kantrilik, meloodiline ja hästi ilus. Lugu First Day Of My Life on selle aasta üks ilusamaid lugusi üleüldse)
14. The White Stripes - Get Behind Me, Satan (plaat, mis iga kuulamiskorraga läheb aina paremaks. Lisaks veel nende superkontserdi, mis Eestimaal aset leidis)
15. The Go-Betweens - Oceans Apart (üks album, millega tahan väga tutvuda lähiajal. Lugu Finding You on mu viimase kuu aja kuulatumaid vähemalt)
16. Black Mountain - Black Mountain (ma olen lubanud sellest juba korduvalt ülevaate teha, aga pole veel jõudnud. Aga ma kindlalt teen seda, sest see album väärib seda)
17. U2 - How to Dismantle An Atomic Bomb (U2 ei ole eriti minu tass teed, kui siis nende vanem looming. Bono käib oma heategevusega juba liigagi pinda (kui keegi teab, siis öelge üks ülemaailmne heategevusüritus, kus ta osalenud poleks?)
18. Gorillaz - Demon Days (kuulatav album, aga pole eriti suur nende austaja. Nende esimene oli kindlasti parem, vähemalt lugude poolest).
19. Robert Plant And the Strange Sensation - Mighty Rearranger (ma pole ilmselt nii vana veel, et sellest albumist vaimustuda. Samas see on üks suur kanditaat mu isa jõulukingituse üheks osaks ja kui see täitub kuulan ka ise ära).
20. Four Tet - Everything Ecstatic (pole jõudnud veel kuulata, sest esialgu olen nende vanematest asjadestki vaimustuses)
21. Teenage Fanclub - Man-Made (üks plaat, millest olen mõelnud ka ülevaadet teha. Mitte just nende parim plaat, aga märkimist väärib kindlasti).
22. Konono No.1 - Congotronics (käsi südamele, aga pole sellist nime veel kuulnud)
23. Circulus - The Lick On A Tip Of An Envelope Yet To Be Sent (ja teine käsi südamele, aga pole kuulnud)
24. Sufjan Stevens - Illinois (ka üks mu selleaastaseid favoriite. Sufjan'i parim album kindlasti)
25. Oasis - Don't Believe The Truth (olen kahte lugu kuulnud, ja neid ka raadiost. Päris kuulatavad. Võimalik, et kunagi kuulan ära, aga kindlasti ei küündi see Morning Golory, Definitely Maybe ja teiste vanemate tasemele)
26. Rufus Wainwright - Want Two (ka 2004. aasta plaat tegelt. Rufus on siis üks mu lemmikmeesvokaliste. Aga jah, Want One oli südamelähedasem. Praegu on aga välja antud lihtsalt Want, mis koondab need kaks albumit ja lisaks kaks lisalugu ja seda vist kõike praktiliselt ühe plaadi hinnaga)
27. Sigur Ros - Takk (ilus, müstiline ja salapärane. Sigur Ros pole ilmselt halba albumit teinudki. Mu kogu on peaaegu täielik, puudu peaks olema ainult Von. Kindlasti rõõmsam album kui nende eelmine ( ) ).
28. Devendra Banhart - Cripple Crow (naljakas ja tore album. Nino Rojo tasemele ei küündi, aga hea sellegipoolest)
29. M.I.A. - Arular (M.I.A ja Lady Sovereign on selleaastased hiphopparid, keda ka mina suudan kuulata. Uskuga mind, see on kõva sõna).
30. Ali Farka Toure & Toumani Diabate - In The Heart Of The Moon (järjekordne tundmatu nimi)
31. Neil Young - Prairie Wind (see plaat on mul plaanis. Neil Young on elav meeslegend, kes järgneb kohe peale Dylan'it ja Bowie't. Vähemalt minu silmis)
32. Paul Weller - As Is Now (veel üks album, milleni pole veel jõudnud, aga tahtmine on olemas)
33. Vashti Bunyan - Lookaftering (comeback album, esindab sel aastal folgilaine nii-öelda õrnemat poolt)
34. Bloc Party - Silent Alarm (üks kõva debütant sel aastal, kes tuli nägi ja võitis. Nende kurvastuseks ilmus sarnaseid albumeid peale neid nagu seeni peale vihma, aga Silent Alarm suutis nende rohkuses ikkagi esiotsa jääda. Tublid)
35. Goldfrapp - Supernature (pean tunnistama, et peale paari loo pole kuulnud. Goldfrapp on küll päris hea, aga mitte täitsa minu maitse)
36. The Reverend Al Green - Everything's OK (austuses Al Green'i vastu pole ma seda veel kuulata jõudnud. See aasta kuidagi üldse soul'i poole ei kiskunud)
37. Coldplay - X&Y (Coldplay pole samuti eriti minu maitse. Muusika järgi nagu peaks olema, aga nendes on midagi puudu ja seetõttu tundub nende muusika kuidagi igavavõitu. Seda olen täheldanud juba nende varasemate albumitega)
38. Nada Surf - The Weight Is A Gift (see ootab ka kuulamist, kuuldavasti hea album, aga kinnitada ei julge seda veel)
39. The Mars Volta - Frances The Mute (Mars Volta'lt olen kuulnud ainult nende eelmist, mis oli vahel täitsa kuulatav)
40. Supergrass - Road To Rouen (selleni pole ka veel jõudnud)
41. Stevie Wonder - A Time To Love (ma olevat stiivivanderi-sarnane (kreisiraadiost, üks mesilane ütles seda), mina aga ei oska midagi öelda selle albumi kohta)
42. Phantom Buffalo - Shishimumu (pole kuulnud, kuigi albumi nimi on päris lahe, misiganes see ka tähendaks (midagi jaapanipärast kindlasti))
43. John Legend - Get Lifted (selline R'n'B muusika ka eriti ei sümpatiseeri ja see on ka vabandus, et see album kuulamata on)
44. Joy Zipper - The Heartlight Set (ka pole kuulnud)
45. Smog - A River Ain't Too Much To Love (mina kui ilmselt üks Eesti suurimaid Smog'i fänne pean tunnistama, et see onüks võrratu album, mida ta ka on. Aga tema viimasel ajal ilmunutest on Dongs Of Sevotion ja Supper kindlasti natuke paremad. Üks pluss on see, et ma pole varem ühtegi Smog'i albumit Eestis kohanud, siis see oli ka kohe esimene, mistõttu ka mu riiulis reaalsel kujul ainuke eksisteeriv tema plaat)
46. Roots Manuva - Awfully Deep (räpp ja hiphop eriti ei sümpatiseeri, erandujuhud välja arvatud, aga see album sinna ei kuulu)
47. Death From Above 1979 - You're A Woman, I'm A Machine (ka 2004. aasta album. Sel aastal ilmus selle remix-versioon, mida Pitchfork'i leht hindas tugeva 0,5 punktiga (kümnest). Antud album on aga päris hea - vihane ja kiire)
48. Six Organs of Admittance - School Of The Flower (veel üks tundmatu moodustis)
49. Nickel Creek - Why Should the Fire Die (kaasaegne bluegrass. Tegelt väga hea album. Tuleb ka ülevaade kunagi)
50. Kaiser Chiefs - Employment (päris tubli album, millel on üksikuid väga tugevaid lugusi, aga ka mitmeid mitte nii tugevaid. Bloc Party kõrval ilmselt üks silmapaistvamaid selle stiili esindajaid. Paljud lisaks siia ka The Killers'i ilmselt).

Genre Albums of the Year: (more in the mag)

Dance/Electronic:

1. LCD Soundsystem - LCD Soundsystem (järgmisel palgapäeval ostan selle albumi ära (kui kätte juhtub). Üks väga põnev album igatahes)
2. Boards of Canada - The Campfire Headphase (nende uue albumiga pole jõudnud veel tutvuda, aga nende varasemad meeldivad mulle küll)
3. Brian Eno - Another Day on Earth (sama siin, pole lihtsalt veel olnud aega kuulata. Eno on geenius igatahes)
4. Kano - Home Sweet Home (kuna eletrooniline tantsumuusika pole just minu üks lemmikumaid, siis edaspidi ei oska rohkem kommida)
5. Chelonis R Jones - Dislocated Genius
6. The Juan Maclean - Less Than Human
7. Capitol K - Nomad Junk
8. Roger Robinson - Illectica
9. Colder - Heat
10. Matthew Herbert - Plat Du Jour

Americana:

1. eels - Blinking Lights and Other Revelations (mõnus duubelalbum. Siiski meeldivad Eels'i varasemad plaadid nagu rohkem, aga see ei tähenda, et see poleks hea album)
2. Okkervil River - Black Sheep Boy (Üks hea album. Sellele on lisaks ilmunud täiendav EP Black Sheep Boy Appendix, kus on vaat, et paremad lood peal kui sellel plaadil. For Real'i loo ja video mainiks ära sellelt plaadilt).
3. John Prine - Fair & Square (pole kuulndu)
4. Los Super 7 - Heard It On The X (sama siin)
5. Ronny Elliot - Valentine Roadkill (ja sama ka siin)
6. Bonnie "Prince" Billy (kokkupuuteid on vähe, aga väga sarnane Iron & Wine'ile, mis on väga hea)
7. Vic Chesnutt - Ghetto Bells (ka paari lugu kuulnud, aga eriti ei meenu need praegu)
8. Calexico/Iron & Wine - In the Reins (tegu on tegelt EP'ga, aga väga heaga. Kindlasti ka tulevikus minu riiulis olemas)
9. Todd Snyder - East Nashville Skyline (pole kuulnud)
10. South San Gabriel - The Carlton Chronicles: Not Until the Operation's Through (sama siin)

Reissues of the Year (ma ei hakka siin kommima, aga siit on puudu selle aasta parimaid reliisitud albumeid ehk Patti Smith'i Horses (30th Anniversary Edition). Samas Mojo enda ajakirjas sai see album maksimumhinde. Täielik pettumus selles tabelis ühesõnaga.):

1. The Band - A Musical History
2. The Fall - The Complete Peel Sessions
3. Bob Dylan - No Direction Home
4. Joe Meek - The RGM Legacy: Portrait of A Genius
5. Various Artists: One Kiss Can Lead to Another - Girl Group Sounds
6. Various Artists: Hearing Is Believing (Jack Nitzsche Story 1962-1979)
7. Various Artists: Chess Originals
8. The Ramones: Weird Tales of the Ramones
9. Gene Vincent - Road Is Rocky (The Complete Studio
10. Various Artists: Good For What Ails You: Music of the Medicine Shows 1926-1937

DVD of the Year: Dig!

Artist of the Year: Bob Dylan (huvitav miks, kas temas sel aastal ilmunud dokumentaalfilmi pärast? Pole nagu eriti kuulnud, et muusikaliselt midagi suurt see aasta oleks teinud, aga eks tema minevik on selline, et teda võib kuni surmini lugeda aasta parimaks. Legend ikkagi.)

Debutants of the Year: Arcade Fire (I agree).

Trend of the Year: Bands Playing Their Classic Albums In Full (siin on ilmselt väike vihje ka Patti Smith'ile, kes see aasta esmakorselt kandis kogu Horses'i albumi kontserdil ette ja see ongi lisaketas tema sel aastal reliisitud Horses'i juubeliketal. Ilmselt on neid bände/artsite veel, kes nii on see aasta teinud).