Kuna eelmisel aastal jättis see üritus mulle hea mälestuse, siis oli kindel plaan ka sellel aastal seal kohal olla. Esiteks seetõttu, et Kumu on üleüldse maru lahe hoone (olen seal vist nii 4-5 korda käinud, mis paari avatud aasta kohta on minu arvates hea näitaja) ja teiseks olid seal sel aastal paremad nimed kui eelmisel aastal. Noh, kindlad magnetid olid enne kontserti juba Mugison, Susanna ja The Orb. Lisaks veel mõned kohalikud ja mõned kaugemad külalised. Üldiselt jõudsin ma sinna kohale siis, kui Maikameikers tegi oma viimaseid lugusid. See täendas seda, et välilaval astus peale neid üles Mugison. Mees kelle loomingut ma olen palju kuulanud, samas viimast plaati mitte kordagi. Ega üllatus oligi suur, kui ta tegi suht kõva rocknrolli seal. Ma esialgu arvasin, et tuleb midagi sarnast nagu ta seal vahepeal tegi, kus ta karjeid loopima pani. Õnneks oli üllatus meeldiv ja jäin väga rahule. Heli oli ka võrratult paigas, sain vist igast sõnast aru, mis ta laulis ja rääkis (ma tavaliselt ei saa). Peale seda siirdusin vaatama paljukiidetud Planningtorock'i. Mul polnud ausalt öeldes temast õrna aimugi, aga see mis lavalt tulema hakkas oli hea. Visuaalne pool kiskus vägisisi silmad ekraanile ja muusika läks ka aina kaasakiskuvamaks. Siiski peale 3-4 lugu otsustasin kiiresti ka välja liikuda, sest ma polnud Kööki kunagi laivis näinud. Pean tunnistama, et vaatamata toredatele lugudele ei olnud laval olev just eriti kaasakiskuv. Mulle tundus, et heli oli ka kuidagi kehvake (vähemalt sel hetkel kui ma seal olin). Seega peale paari lugu pöördusin taas sisse, aga seekord juba auditooriumisse. Seal mängis klaverit Hauschka. Ma sealt kõrgelt ülevalt vaatasin, et keegi naine mängib häälest läinud klaveriga muusikat. Siis ta aga hakkas vahepeal rääkima ja oli hoopis mees ja sättis klaverikeeltele mingeid metallasju juurde ja hakkas mängima. Pean tunnistama, et see oli väga originaalne lähenemine ja muusika mida ta mängis oli tõeliselt huvitav ja hea. Peakski end tema loomega rohkem kurssi viima. Järgmisena oli The Orb'i kord. Kui nüüd aus olla, siis ma olin juba enne kahe vahel, kas minna vaatama Orb'i või Susannat. Aga kui Orb alustas, siis see oli minu hetkemeeleolu jaoks tohutult mürarikas ja pealegi täisesti rahvarohke, seega suundusin peaaegu tühja auditooriumisse, kus varsti hakkas mängima Susanna. Mul oli varem arvutis paar tema kaverit, näit. Love Will Tear Us Apart, Enjoy The Silence ja Hallelujah. Ja mulle need väga meeldisid. Seega oli see selline igati hea, rahulik ja südamlik etteaste. Õnneks ta mängis oma enda loomingut. Ma pean muidugi väga kiitma auditooriumi akustikat, sest see oli tohutult hea. Iga väiksem asi kõlas täpselt nii nagu peab ja kui silmad kinni panin, siis võis vabalt öelda, mida tegi parasjagu trummimees, kitarrist või Susanna ise. Susanna ise meenutab kergelt Tori Amos't või Fiona Apple'it või mõnda teist sellist, aga ta on selliselt põhjamaiselt tagasihoidlik ja seetõttu ka tohutult armas. Rahvast tekkis ka sinna pidevalt juurde ja lõpuks oli vist praktiliselt terve saal inimesi täis ja tuli ka lisalugu, mida festivalidel tavaliselt ei tehta. Ainuke miinus asja juures oli see, et see kontsert hakkas vist kell üks öösel ja enne seda oli juba pikk päev selja taga (8-18 tööl, siis autoga Tartust Tallinna, siis kiire söömine jne.) ja viimaste lugude ajal hakkas väsimus endast väga märku andma. See jäi ka mu õhtu viimaseks kuulamiseks.

Kuna on pikad pühad, siis esialgu on piltidega kehvad lood. Kuigi pildistajaid oli seal palju. Hektel olen leidnud ainult:
Melu.ee
PoLtErQeIsT
ja viimane, kus on pildistatud rohkem kuulajaid (ühel olen ka mina fookusest väljas):
Plahvatus makaronitehases

Lõpetuseks tahaks öelda korraldajatele suure AITÄHHi ja lõppu kaks videot kahelt esinejalt:

Esimene on Mugison ja looks siis Jesus Is A Good Name To Moan:


Teine on siis Susanna And The Magical Orchestra töötlus loost Love Will Tear Us Apart: