Bill Callahan'ist olen siin varemgi juttu teinud. Aga varem kandis mees sellist esinejanime nagu Smog või siis (smog). Tema karjäär algas kodustest lo-fi lindistustest, mis tänaseks on jõudnud selliseks Ameerika kaasaegseks folkrockiks või popiks (ehk välismaiste muusikaringkondade singer-songwriter termini alla käib ta). Mida plaat edasi seda silutumaks on muutunud ka tema stuudioalbumite kõla. Viimasel ajal on siis ta pidama jäänud akustilistel pillidel. Kuna ma olen suur fänn, siis ei saa seda plaati kuidagi siin lehel mainimata jätta.

Bill Callahan on tavaelus teinud viimasel ajal palju muutusi. Esiteks annab ta esmakordselt oma pärisnime alt plaadi välja. Teiseks kolis ta Chicago'st Texasesse ja kolmandaks ta semmib harfijumalanna Joanna Newsom'iga (tema albumil Ys on lugu nimega Only Skin pühendatud Bill'ile). Mis mulle veel meeldib? Nimelt see, et ta on plaati appi tegema kutsunud oma leibelikaaslase Neil Hagerty. Viimane on siis endine Royal Trux'i mees, mis on üks mu lemmikmürabände. Uus plaat jätkab eelmise plaadi akustilisemat ja rahulikumat stiili. Samas on mehele tagasi tulnud instrumentide rohkuse armastus, sest siin on peale kitarri ja klaveri ka palju teisi huvitava kõlaga pille (ka elektrilisi). Lisaks on siin plaadil ka üks tema lugu, mis originaalis oli kirjutatud Emiliana Torrini'le (Honeymoon Child). See kõlab siin plaadil sootuks teisiti. Meenub veel see, et kui Emiliana oli Leigo'l siis ta laulis seda lugu ja enne rääkis, et Bill Callahan on selline mees kellega on hästi tore rääkida, kuna ta ütleb tunnis umbes üks-kaks hästi lühikest lauset. Võimalik, et Emiliana on suur lobamokk, kes ei lase teistel rääkida. Kuigi ka seda ma hästi ei usu, sest ju see mees selline mõtlik ja vaikne mees ikka ole.

Antud plaadist rääkides, siis mõneti on see sarnane varasematega (eriti paari viimase plaadiga). Tema laulumaneer on jätkuvalt selline kergelt monotooniline rääkimise ja laulmise segu. Tema hääleulatus pole ilmselt eriti suur, aga ta mõjub vähemalt mulle väga sügavalt ja veenvalt. Võimalik, et siin on suur roll andekatel laulusõnadel. Kuigi ilmselt paljude jaoks on tema looming selline igav soigumine, aga mulle jubedalt meeldib.

Üks livevideo ka ühest plaadi loost. Selle nimeks siis Sycamore.


Nagu näha, siis suur showmees ta ka pole.