Olulised plaadid minu riiulis, Vol. 1
Alustan uue nurgaga, kus tuleb juttu natuke vanematest plaatidest. Siinkohal hakkan ära märkima neid plaate, mis vaat, et kõige sagedamini mu plaadimasinas tiirlevad. Valiku järjekord on suvaline ja nii saigi lihtsalt huupi võetud ka esimene selline plaat.

Scorpio Rising ilmus siis 2002. aastal. Eelmisel aastal (UK's) on nad välja andud juba uue plaadi nimega Satan's Circus, millele pole kahjuks veel oma pikki küüni taha saanud. Pärit on nad Inglismaalt. Juhtfiguuriks on mees nimega Richard Fearless ja abistavaks käeks on osutunud Steve Hellier. Esimene LP nägi ilmavalgust 1997. aastal ja kandis nime Dead Elvis. Mille pealt tõusis esile lugu nimega Dirt, mida mängis isegi MTV tollal päris palju. 1999. aastal nägi ilmavalgust märgatavalt parem plaat nimega The Contino Sessions, mida aitas produtseerida Tim Holmes ja millel osales ka tuntumaid lauljaid. Näiteks Bobby Gillespie ja vana pungilegend nimega Iggy Pop, kelle kooslusel valminud lugu Aisha kõlab hoopis selliselt nagu oleks seal vokaalosa teinud teine tumedate lugude meister nimega Nick Cave. 2002. nägi valgust seesamune plaat. Ka siin osaleb teisi tuntuid lauljaid. Oma hääle on andnud sellele plaadile nii Liam Gallagher, Paul Weller kui Hope Sandoval.

Death In Vegas teeb sellist elektroonilisemat tantsumuusikat, mis on põimunud rikkalike rockielementidega. Scorpio Rising isegi pole niivõrd tantsulik plaat, aga elektrooniline sellegi poolest. Suurimaks konkurendiks muusika osas ongi ilmselt The Chemical Brothers. Minu ellu tuli Death In Vegas tänu Sofia Coppola'le ehk õigemini tänu tema filmile nimega Lost In Translation, mille soundtrack sisaldas sellist Death In Vegas'e lugu nagu Girls (Scorpio Rising'u plaadilt). See on hästi ilus ja ruumiline meloodia, mis jäi filmis kohe kõrvu ja oli ilmselt My Bloody Valentine'i Sometimes'iga ühed paremad lood terves filmis. See on väga võimas tulemus, kuna selle filmi soundtrack kuulub mu filmimuusika Top 5'te kindlasti ja seetõttu on seal peamiselt väga head lood peal. Veidi hiljem jäi see plaat juba ühe Eesti plaadipoe riiulil silma ja sai ka otsemaid soetatud ja peale esimest kuulamist ma armusin tervesse plaati ning üks vahe oli isegi nii, et ma nädal aega ainult seda ühte plaati kuulasingi. Tavaliselt ma järjest üle kahe-kolme korra ühte plaati ei mängi, sest mulle meeldib vaheldus (eriti just muusika osas).

Eriti hea uudis on see, et Death In Vegas'e kodulehel on terve see album stream'ina üleval ja seda saavad kõik kuulata. See asub siin, kui vajutada sinna paremal pool asuvale plaadikaanele.