Alternatiivrock, garage rock
The Subways on trio Londonist, mille moodustavad kaks venda: Billy Lunn (kitarr ja laul) ja Josh Morgan (trummid). Tähelepanelikud panid ilmselt tähele, et vendadel on erinev perekonnanimi. Üheks bändi tõmbenumbriks on võibolla isegi kolmas liige nimega Mary-Charlotte Cooper. Kes piltide ja videode vahendusel on vähemalt väga nunnu tüduk. Sama arvab ka Billy, kes on selle tsiki peika. The Subways on vähemalt praegu tuntud pigem Euroopas ja eriti Inglismaa muusikas. Ameerikasse pole nad veel jõudnud tungida.

Tegu on küll bändi debüütalbumiga, aga enne selle ilmumist on neil olnud au mängida Glastonbury muusikafestivalil, kus nad 2004. aastal esimest korda esinesid. Nimelt oli asi selles, et nad panid kinni noortebändide võistluse, mille võitja sai võimaluse esineda sellel legendaarsel festivalil. See aasta olid nad seal juba teistkordselt ja mitte enam, kui "kes need on" bänd, vaid juba kutsutud bänd. Kuuldavasti olevat nende esimene esinemine olnud seal niivõrd hea, et neid hakatigi kutsuma kui "Great live band" ja teiste selliste nimedega. Laval on nad väga energilised ja jõulised ning samuti Billy ja Charlotte'i vahel pidi laval olema selline keemia ja tõmme, mida on vahepeal võrreldud ka The White Stripes'i Jack'i ja Meg'i omaga. Kes näinud, need teavad.

Young For Eternity on selline agressiivsem rockplaat. Kiire, huvitav ja seal on mõned tõeliselt head lood. Alustades muidugi nende esimese singliga, mis kannab nime Oh Yeah! Siiski on plaati kuulates mõnes kohas tunda, et neil arenemisruumi veel on. Häälematerjal on neil päris hea, aga vajaks natuke veel lihvimist. Plaadil on 13 lugu, aga enamus on neist lühikesed, ulatudes enam vähem kolme minuti piirimaile. Seega saab plaat ruttu läbi, aga ta ei muutu tüütavaks kui panna see repeat'i peale ja lasta sellel tunde masinas keerelda. Kuna tegu on veel väga noorte inimestega (Charlotte on näiteks 18 alles), siis kindlasti on nende parimad ajad veel ees, aga vähemalt debüüdi on nad hea teinud. Lugematute kiidulaulude tõttu nende laivesinemiste kohta, tekkis ka endal kange soov näha, mida nad laval teha suudavad.

Kahte muusikavideo saab vaadate nende kodulehel. Seal on lisaks veel selline pildivideo, mis on tehtud Andrew Kendall'i ja Leonie Cooperi (NME fotograaf) poolt bändi tuurist, mis on hästi stiilne ja see asub siin (WMA).

Ilma pildita meediumit ka:
Oh Yeah
Rock & Roll Queen