Stiil: Folk, pop, kantri
Martha on pärit väga musikaalsest perekonnast. Tema isa on vähemalt kodumaal legendaarne folklaulik Loudon Wainwright III, ta ema on samuti tuntud Kate McGarrigle. Ka ta tädi on muusik ja kõigele lisaks on ta vend kriitikute poolt palavalt armastatud (ja ka minu poolt) geilaulik Rufus Wainwright. Sünnikoduks on tal Montreal Kanadas, aga juba päris pikka aega elab ta New Yorgis. Laulmisega alustas ta juba maast madalast, kuigi tihedam muusikaline karjäär hakkas tal oma venna taustalauljannana. Enne seda võis teda pigem kohata kohvikutes ja pubides ning mõningaid lugusi võis märgata ta sugulaste plaatidel. Ta on mänginud ka muusikalis nimega Largo. Tema tegelik debüütalbum ilmus 1997. aastal, mille ta praktiliselt oma jõu ja vahenditega välja andis. Loomulikult ei saavutanud see erilist tähelepanu nagu sellistel plaatidel tavaks on saanud. 2002. aastal ilmus singelplaat Factory ja 2005. aastal ilmus kõigelepealt julge nimega singelplaat Bloody Mother Fucking Asshole. Viimane oli eriti julge samm, kuna sealsel muusikamaastikult oli Janet Jacksoni tühine tissinäitamiseskandaal täies hoos ja tesensuuriti kõike mida võimalik. Ime kombel läks see läbi ja mõni kuu hiljem ilmus seesama temanimeline plaat, kus ka see ropu pealkirjaga lugu peal on.

Martha hääl kõlab sarnastelt teiste pereliikmetega, eriti kui võrrelda naistega ja ta venna Rufusega. Neil kõigil on selline kerge värisev kõla, samas on neil hääled väga head ja vajadusel väga võimsad. Samuti on perekonnal tavaks, et oma laulud nad kirjutavad kõik ise. Enamik lugusi on sellised rahulikumad ballaadid. Samuti leiab plaadilt ka teisi pereliikmeid. Näiteks loos The Maker laulab tausta vend Rufus. Karjäär läheb kõigil ülesmäge. Marthat võis sel suvel näha mitmel muusikafestivalil, näiteks palju meediakära saanud (peamiselt rohke vihmasaju ja uputuste tõttu) Glastonbury festivalil. Martha plaat on osutunud päris edukaks, seda just erinevate muusikakriitikute silmis. Samas tuleb arvestada seda, et see muusika mida tema ja ta lähedased teevad ei saa suure tõenäosusega masside seas eriti populaarseks, kuna nad ei jälgi sugugi peavoolus ujuvat muusikat. See teeb nad kõik päris unikaalseks ja oma kindel ja truu kuulajaskond on neil alati olemas. Ja see vanasõna peab ilmselt paika, et seal kus on, tuleb juurde. Jutt käib nende muusikalisest andest. Tundub, et seal peres on seda kohe kõvasti ja seda jätkub veel mitmeks põlvkonnaks.

Martha kodulehel (klõpsa selle teema pealkirjale - see viib sinna) saab kuulata mõningaid tema lugusi ja vaadata ühte videot. Aga lisaks (kõik need lood leiab selle ropu nimega singlilt):
Martha Wainwright - Bloody Mother Fucking Asshole
Martha Wainwright - I Will Internalize
Martha Wainwright - How Soon