jazz, classical romanticism, cabaret, soul
Peter Hujar’i foto oma surmavoodis lamavast AIDS’i-haigest Andy Warhol'i superstaarist Candy Darling’ust kaunistamas plaadikaant. Ka Hujar ise suri sellesse haigusesse. Plaadilt leiab, aga ilmselt ühe omapärasema häälega meeslaulja tänases muusikamaailmas. Kõlades nagu ooperilaulja, samas nagu ka mitte, kuna Antony hääl on selline kõrge ja värisev, pendeldades maskuliinse ja feminiilse hääletooni vahel. Sellega meentuab ta vana head Nina Simone’i. Pealegi Antony enda väljanägemine jätab pidevalt õhku küsimärgi, kuna sageli näeb ta välja nagu mees ja sageli nagu naine. Samuti ka mõned lood, näiteks For Today I Am A Boy, jätavad kahtlase mulje (vähemalt sõnade poolest).

Peale Antony, moodustavad bändipoole ehk The Johnsons’i osa Julia Kent (tsellol), Todd Cohen (trummid), Jeff Langston (bassil), Joan Wasser (viiulil, lisaks taustalaulja), Maxim Moston (viiulil) ja Rob Moose (kitarril ja viiulil). The Johnsons'i pool olevat üks New Yorgi undergroundi hinnatum teatri- ja muusikakollektiiv. Nende andekate muusikute kõrval on siiski kõige olulisem Antony, kes mängib ka klaverit. I Am A Bird Now on tegelikult juba teine album. Esimene bändinimeline nägi ilmavalgust viis aastat tagasi. Vahepeal tegi Antony koostööd Lou Reed’iga. Ilmselt siit ka plaadikaane valik, kuna koos Lou’ga esitati pidevalt vana head The Velvet Underground’i klassikat Candy Says, mis oligi albumi kaanekaunistajale pühendatud. Tema häält kuuleb Lou plaatidel The Raven ja Animal Serenade. Samuti leiab ta Rufus Wainwright’i viimasel Want Two nimelisel plaadil. Vastutasuks teeb Rufus häält sellel plaadil. Peale Rufus’e kuuleb lisaks veel Boy George’i, Lou Reed’i, Devandra Banhart’i häält.

Plaat kõlab klassikaliselt ja sügavalt ning lood lähevad vägagi hinge. Antony hääl on väga võimas, puurides end otse kuulaja südamesse. Kindlasti tahaks teda laivis ära näha. Muusika poole pealt kuuleb sagedamini klaverit ja viiulit. Laulud ise räägivad peamiselt lootusest, muutustest, vabanemisest ja kõigest muust sellisest. Kindlasti on tegu 2005. aasta ühe omapärasema ja imelikuma plaadiga. Ilmselt ka ühe ilusaimaga. Antony ei saa ilmselt kunagi väga populaarseks, aga suure tõenäosusega ta seda ise ei tahagi. Kitsas ringkonnas omab ta aga juba praegu väga head vastuvõttu ja tema edaspidistel tegemistel tasub silm peal hoida.

Antony And The Johnsons'i muusikast olen ma juba linke andnud, kõige esimeses sissekandes. Toon nad siinkohal uuesti ära:
Antony And The Johnsons - River Of Sorrow - selle loo leiab nende debüütplaadilt.
Antony And The Johnsons - Cripple And The Starfish - samuti lugu debüütplaadilt.

Ja nüüd neid, mida varem andnud pole:
Antony And The Johnsons - Hope There's Someone (Edit) - selle loo leiab I Am The Bird Now plaadilt, aga seal on see pikem.
Hope There's Someone'i muusikavideo (QuickTime)
Antony And The Johnsons & Boy George - You Are My Sister - uuelt plaadilt.
Antony And The Johnsons & Rufus Wainwright - What Can I Do? - ka uuelt plaadilt.